Qué pasa?!?

Eile hommikul ei antud mulle isegi võimalust sisse magada. Ärkasin esiti üles mingi mööbeldamise peale ülakorrusel, kuid ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Mingi tühi mööbeldamine ei riku veel minu 10-tunnist und. Üritasin uuesti uinuda, kuid edutult. Uneudust selginedes kuulsin, et ülal toimub midagi enamat kui lihtsalt mööbeldamine. Tekkis tunne nagu keegi lõhuks midagi ja lausa nii agaralt, et võiks vabalt mulle laega kaela sadada. Qué pasa?!? Ehmatasin ja otsustasin rõdukatte avada, sest ka sealt kuulsin mingit tegevust. Maa ja üleval asuva korteri vahele oli seatud tõstuk-redeli laadne asi, millel veeti suuri ämbreid. No selge, alustatud on remondiga. Kindla peale lõhutakse kivipõrandat ning äkki võetakse mõni sein ka maha. Tore, et seda tehakse juba kell 8 hommikul. Kes ütles, et hispaanlastel siin ainult siesta ja fiesta on. Tööd tehakse hommikuhämarusest õhtupimeduseni. Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi, passib antud konteksti hästi.

Muudel teemadel nii palju, et peagi selgub, mis õppeainetes ma siin käima hakkan. Minu jaoks on pilt juba selge, lemmikud on kujunenud. Võtan asja rahulikult ja veedan võimalikult palju aega õues. Suuremad jalutuskäigud linna ühest otsast teise on juba tehtud, ainult rannarajoonis on veel käimata. Sinna üritan ma võimalikult kuldse kesktee leida, sest nagu osa meist teab, siis üks osa rajoonist näeb välja nagu kahtlane Ladina-Ameerika barrio. Tumbleweed’n everything. Malvarrosal on muidugi oma võlu ka, aga targem oleks seda vist kellegagi koos avastada. Pealegi pole ma veel õiget paellat saanud maitsta ning üksinda ma seda küll tegema ei hakka. Nii et tulge külla! ;)


Hasta pronto!